Ukufundisa Izingane Ukuthi Ziphephe Ngaphandle Kokuzenza Zithuke

Teaching Kids to Be Safe Without Making Them Scared - 4aKid

Phakathi neminyaka yethu yokuhlangenwe nakho ku-Kidpower, siyazi ukuthi amakhono okuphepha ezingane, uma esekelwa, angazisiza ukuthi zihlale ziphephile kubantu abaningi isikhathi esiningi. Lesi sihloko siphuma ku -Kidpower Book for Caring Adults , umhlahlandlela ophelele mayelana nokuphepha komuntu siqu, ukuzivikela, ukuzethemba, kanye nokumela abantu abasha.

Ungafundisa izingane ukuthi ziphephe ngaphandle kokuzesabisa - Udinga nje ukwazi ukuthi kanjani.

Intsha isengozini yokuhlaselwa, ukuthunjwa, nokuhlukunyezwa ngisho nasemindenini enakekelayo, ezikoleni nasemiphakathini. Amakhono nolwazi yizihluthulelo zokugcina izingane ziphephile. Okuhle wukuthi kunezindlela ezilula nezisebenzayo zokufundisa izingane ukuthi zingazivikela kanjani ezizosebenza isikhathi esiningi.

Abazali, othisha, nabanye abanakekeli kufanele bazi ukuthi izingane zabo zivame ukulinyazwa umuntu abamaziyo kunomuntu ongamazi. Izingane kudingeka zibe nemithetho ecacile yokuphepha kubantu abangabazi lapho bezihambele kanye nokubeka imingcele nabantu ezibaziyo.

Noma ubani angaba umnukubezi wezingane—umakhelwane, isihlobo, umngane womkhaya, umholi weqembu lentsha, uthisha, ngisho nenye ingane. Indlela engcono kakhulu yokuvikela ukuphepha komuntu siqu kwezingane zakho ukwazi ukuthi kwenzekani ngazo. Zinike isikhathi sokubabuza njalo, “Ingabe kukhona obulokhu uzibuza noma ukhathazeke ngakho ongangitshelanga kona?” kanye nokulalela izimpendulo zabo ngesineke nangenhlonipho.

Izingane kufanele ziqonde ukuthi kunemithetho ehlukene yokuphepha lapho zingekho ngaphansi kokunakekelwa komuntu omdala wazo nalapho zizimele zodwa. Izingane eziqhelelene nomuntu omdala ophethe ngisho imizuzu embalwa zizihambela zodwa. Abadingi ukukhathazeka. Badinga nje ukwazi ukuthi benzeni.

Ukutshela izingane nje ngokuphepha noma ukubonisa izingane ukuthi zenzeni akwanele. Uma sikhuluma nje nezingane ngengozi, ukuqwashisa kwazo okuphakanyisiwe kungakhuphula izinga lazo lokukhathazeka. Intsha ifunda kangcono ngokubamba iqhaza ngenkuthalo. Ukuzijwayeza amakhono okuphepha ezingane kukhulisa ukuzethemba nekhono lazo. Kubalulekile ukwenza lokhu ngendlela engesabi, kodwa ejabulisayo. Ingane yakho ingafunda nawe, nasezinhlelweni ezifana ne-Kidpower.

Amathiphu e-Kidpower Okukhuluma Nezingane Zakho Ngabafokazi

“Ingozi esingayazi” umqondo ongandisa ukukhathazeka futhi kwenze kube nzima ngathi ukuthola izindlela zokusiza izingane zethu zihlale ziphephile.

Kunalokho, kwa-Kidpower sikhuluma ngokuphepha kwabantu esingabazi. Kunokuba sigxile ezintweni ezimbi ezenzeka ngezinye izikhathi, sikhuthaza abazali nabanakekeli ukuba bagxile ekufundiseni nasekusebenziseni amakhono nokuziphatha abafuna izingane zabo zikusebenzise ukuze zihlale ziphephile kubantu ezingabazi.

Qiniseka ukuthi uzothile lapho ukhuluma nezingane ngabantu ongabazi. Uma uzwakala ukhathazekile, bazokwamukela lokho. Ukukhuluma “ngengozi yomuntu ongamazi” noma ukugxila ezindabeni ezesabekayo kungandisa ukwesaba nokukhathazeka kuwo wonke umuntu. Kunalokho, tshela izingane ngendlela engokoqobo ukuthi ukholelwa ukuthi abantu abaningi BAHLE, nokuthi lokhu kusho ukuthi abantu abaningi ongabazi balungile, kodwa ukuthi abantu abambalwa banezinkinga ezingase zibangele ukuba bahlukumeze izingane.

Tshela izingane ukuthi AKUMELE zikhathazeke ngabantu ezingabazi uma zilandela imithetho yezokuphepha. Uma izingane zizimele zodwa, umthetho wezokuphepha uwukuba uze uhlole nomuntu omdala kuqala ngaphambi kokuba usondele noma ukhulume nanoma ubani angamazi kahle. Siza izingane ziqhamuke nezibonelo ezithile zabantu ezibazi kahle nabantu ezingabazi.

Imithetho Yokuphepha Yamandla Ezingane Uma Zizodwa

  • Abantu abaningi balungile. Lokhu kusho ukuthi abantu abaningi abangabazi balungile.
  • Umuntu engingamazi nje umuntu engingamazi futhi angafana nanoma ubani.
  • Imithetho ihlukile uma nginomuntu omdala onginakekelayo nalapho ngingedwa. Uma ngingedwa, umsebenzi wami uwukuqala ngibheke kumuntu omdala ophethe ngaphambi kokuba ngivumele umuntu engingamazi asondele kimi, akhulume nami, noma anginike noma yini.
  • Uma sengimdala ukuthi ngingaziphumela ngaphandle komuntu omdala ongangibuza, kuphephile ukuba lapho kukhona abanye abantu abaseduze ukuze ngithole usizo uma ngiludinga.
  • Anginikezi ulwazi lomuntu siqu kumuntu engingamazi noma kumuntu ongenza ngizizwe ngingakhululekile.
  • Kulungile ukuthola usizo kubantu engingabazi uma kwenzeka isimo esiphuthumayo kimi, futhi akekho oseduze naye engimaziyo.
  • Umsebenzi wami wukuhlola kuqala nomuntu omdala ophethe ngaphambi kokuthi ngihambe nanoma ubani (ongaziwa noma othile engimaziyo). Ngizotshela umuntu omdala ophethe ukuthi ngiyaphi, ngubani ozoba nami, nokuthi ngizobe ngenzenjani.
  • Ngizoba nohlelo lokuphepha lokuthi ngingaluthola kanjani usizo noma yikuphi lapho ngiya khona.
  • Ngizokwazi ukuthi iyini imithetho yokuphepha yomndeni wami ezinganeni ezivula umnyango, ukuba ocingweni, nokuba ku-inthanethi.

Ukuze Zikwazi Ukulandela Le Mithetho, Izingane Kudingeka Zisebenzise Lawa Makhono Ezingane:

  • Ungama kanjani futhi uhambe kanjani ngokuqaphela, ngokuzola, nangokuzethemba okunenhlonipho
  • Ungasuka kanjani futhi ungafinyeleleki kumuntu osondela kubo
  • Ungahamba kanjani kumuntu ongamazi ngaphandle kokulinda noma ngabe lowo muntu ulungile kakhulu
  • Indlela yokuhlola kuqala ngisho nalapho othile amaziyo futhi amethembayo ethi cha
  • Ungaluthola kanjani usizo kumuntu omdala omatasa noma ongenazwelo uma elahlekile noma ethukile
  • Ungawenza kanjani umsindo, ugijime, futhi ufike endaweni ephephile uma kunesimo esiphuthumayo
  • Okufanele ukusho nokukwenza uma kufika umuntu ongamazi ekhaya

Imithetho Yokuphepha Kwezingane Nabantu Izingane Eziyaziyo

  • Ngingowami—umzimba wami, isikhathi sami, umoya wami—konke okwami. Ukuthinta ukudlala, ukugcona, noma uthando kufanele kube ukukhetha kwabantu futhi kufanele kuphephe.
  • Ngaphandle kwempilo, akekho umuntu okufanele angithinte ezindaweni zami zangasese (izitho zomzimba ezimbozwe ingubo yokugeza).
  • Akekho okufanele angicele ukuthi ngibathinte ezindaweni zabo eziyimfihlo.
  • Ukuthinta noma okunye ukuziphatha kwezempilo noma ukuphepha akukona ukukhetha ngaso sonke isikhathi, kodwa futhi akufanele, EVER, kube yimfihlo.
  • Akudingekile ukuba ngivumele lokho abanye abantu abakushoyo kulawule indlela engizizwa ngayo.
  • Noma yini engihluphayo akumele kube yimfihlo.
  • Uma nginenkinga, ngidinga ukutshela umuntu omdala engimethembayo futhi ngiqhubeke ngimtshela kuze kube ngithola usizo.
  • Akukephuzi kakhulu ukuthola usizo.

Ukuze Zikwazi Ukulandela Le Mithetho, Izingane Kudingeka Zisebenzise Lawa Makhono Ezingane:

  • Ukuthi “Cha” ekuziphatheni okungafunwa noma okungafanele usebenzisa amagama anesizotha acacile, ukubheka ngamehlo, nolimi lomzimba olugomelayo.
  • Ukuphikelela ngisho nalapho othile esebenzisa ukufumbathisa, imizwa elimele, noma amandla ukuze azame ukumcindezela ukuba enze okuthile okumenza azizwe engakhululekile.
  • Ukuzivikela emazwini alimazayo
  • Izinketho zomlomo zokuphuma ezimweni ezingaba yingozi
  • Ukuthola ukunakwa kwabantu abadala abamatasa nokubatshela imininingwane ngezimo ezibenza badideke noma bangakhululeki

Umthombo: https://www.kidpower.org

Sidebar

Blog categories

This section doesn’t currently include any content. Add content to this section using the sidebar.

Recent Post

This section doesn’t currently include any content. Add content to this section using the sidebar.